Mõnikord toimuvad inimeste eludes ootamatud asjad. Mõnikord ollakse selleks mõtetes valmistunud, aga uute sündmuste keskel jääb ikkagi vajalikest oskustest ja teadmistest puudu. Mõnikord juhtub, et ka usuinimestel jääb hädavajalikust usust puudu.
Kord olid Jeesuse jüngrid sarnases olukorras, kus nende usk jäi napiks. Jüngrite juurde tuli murelik lapsevanem, kes palus, et Jeesuse õpilased tema langetõbise poja tervendaks. Asjaosalised pidid üheskoos tunnistama, et jüngrite usk ei olnud lapse tervendamiseks piisavalt tugev. Isa rõõmuks oli aga Jeesus ise sealsamas läheduses ja abipalve saigi uuesti esitatud. „Issand, halasta mu poja peale, sest ta on langetõbine ja kannatab hirmsasti, sageli kukub ta tulle ja sageli vette! Ma tõin ta sinu jüngrite juurde, kuid nemad ei suutnud teda terveks teha.” Mt 17:15-16
Kas sina oled ka tundnud, et sinu usk jääb ootamatus olukorras nõrgaks? Käesoleva aasta algusest alates olen koguduses kuulnud erinevate inimeste jagatud kogemusi, kuidas elu paneb inimeste ette raskeid juhtumeid. Meil tuleb tunnistada, et inimestega toimuvad sündmused on keerulised. Uudistevoog lisab iga päev veelgi muremõtteid. See süvendab aina hirmu ja ebakindlust. Kohati on raske vahet teha tõel ja libauudisel. Lõpuks mõjutab maailmas toimuv iga üksikut inimest väga isiklikult. Meenutame veelkord eelmise kuu Agape infolehe mõtet: „millega inimesed tegelevad, see annab neile jõudu“.
Kui me valime füüsilist toitu ja jälgime, mida me sööme füüsilise tervise hoidmiseks, siis veelgi enam tuleb meil nüüd jälgida oma vaimulikku toidulauda! Mida me intellektuaalselt tarbime, määrab lõpuks selle, kes meie sügaval sisimas oleme. Esimene käsk kümnest käsust kutsub Jumala lapsi kõigest oma hingest ja kogu oma mõistusega ja kogu oma jõuga Jumalat armastama. Kriitiline küsimus on selle juures – kas me ka elame igapäevaselt vastavalt käsule?
Siinkohal tahan sulle anda paastuajaks mõned praktilised soovitused: 1. Lõpeta vähemalt mõneks ajaks sotsiaal- ja massimeedia pidev jälgimine. Selle asemel ammuta hädavajalikku vaimutoitu Jumala Sõnast ja palvest. 2. Kaasinimesega rääkides ära süvenda temas uudistevoost lähtuvaid hirme ja kahtlusi. Selle asemel julgusta teist inimest Piiblist loetud Jumala tõotustega. 3. Julgusta vestluskaaslast sinuga koos palvetama. Võimalusel leppige kokku konkreetne aeg nädalas, millal on võimalik kohtuda ja ühiselt teineteise vajaduste eest palvetada.
Meenutame nüüd uuesti Jeesuse ja tema lähimate õpilaste usukogemust. Jüngrid ei suutnud nimelt haiget poissi tervendada. Poiss sai alles siis terveks kui Jeesus oli kurja vaimu sõidelnud ja poisist välja ajanud. Jeesuse ja jüngrite omavahelisest kõnest võime lugeda: „Kui nad siis olid omaette, astusid jüngrid Jeesuse juurde ja ütlesid: „Mispärast meie ei suutnud teda välja ajada?” Aga tema ütles neile: „Teie nõdra usu pärast. Sest tõesti, ma ütlen teile, kui teil oleks usku sinepiivakese võrra ja te ütleksite sellele mäele: „Siirdu siit sinna!”, siis ta siirduks, ja miski ei oleks teile võimatu.“ Mt 17:19:20
Usutavasti oli Jeesus selleks ajaks selgesti mõistnud, et tema ja jüngrite usuline võimekus ongi üsna erinev. Pühakirja uurides leiame siiski, et Jeesuse soov ei olnud jüngreid sellesse seisundisse jätta. Jeesuse ja jüngrite kõnelustest on veel mujalgi kirjutatud: „Teie süda ärgu ehmugu! Uskuge Jumalasse ja uskuge minusse! Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kes usub minusse, see teeb neidsamu tegusid, mida mina teen, ja ta teeb nendest hoopis suuremaid, sest mina lähen Isa juurde ja mida te iganes palute minu nimel, seda ma teen, et Isa saaks kirgastatud Pojas. Kui te midagi minult palute minu nimel, siis ma teen seda.“ Jh 14:1,12-14
Viimatine lõik kõneleb selgesti, et Jeesus tahaks tänasel päeval ka sind ja mind julgustada. Jeesus ei soovi meid näha hirmunult omaette kössitamas. Jeesus ei soovi ka näha kuidas me kuulutame inimestele selle maailma sõnumeid hirmust, teadmatusest ja rahulolematusest. Jeesus tahab, et me paneksime oma elus väärtused õigesse pingeritta. Käesoleva juhtkirja valguses tahan sulle öelda, et meie jaoks on esimene vajadus panna kogu usk Jeesusele. See peab olema iga üksiku uskliku selge otsus. Seda saab teha ainult iga inimene ise ja ainult enese eest. Lõpuks veel – ainult selline konkreetne ja selgesti sõnastatud usk võib muuta inimeste elusid. Paneme ka tähele, et Jeesus on paljudele inimestele tervendamissündmuste juures öelnud „Sinu usk on sind päästnud“. Nii võime kinnitada, et inimeste selge ja konkreetne usk Jeesusesse on nende füüsilised puudused tervendanud. Paastuaja alguses tahan sind julgustada neid lugusid evangeeliumitest lugema. Lugedes märkame, kuidas inimeste tugev usk Jeesusesse on paranemise juures tervendavaks väeks osutunud. Küllap on
selle kõige üle olnud ka jumalik tervendamise ime – aga see ime ei jõua inimeste ellu kohale, kui puudub selge usk Päästjasse.
Olgu meie eelolevad nädalad kasutatud selleks, et igaüks seaks esmalt vaimuliku toiduvaliku korda. Väga sageli mõjutavad meie vaimulik toiduvalik ja hingeseisund füüsilist ihu palju rohkem, kui me
aimatagi oskame. Aidaku eelolev paastuaeg meis enestes selgust saada, kes on tõeline Jumal, kellele meie igapäevane usuelu tugineb.
Pastor Ardi
