Oleme lähenemas oma koguduse suurele juubelile — veel ligi kaks kuud, ja meie kogudus saab täpselt 100-aastaseks. Inimese jaoks, kes mõõdab olnut ja tulevat oma kogemuse ja seljataha jäänud aastate põhjal, on sada aastat pikk, ent siiski hoomatav aeg. Vähesed meist elavad nõnda kaua — ja kui keegi sellise tähtsa verstapostini jõuab, on see nii suur sündmus, et ajalehtedestki võime sellest lugeda.
Ligi 2000-aastase ristikoguduse jaoks, mis on levinud üle terve maailma, on see siiski lühike aeg. Sportlikus keeles: vaid veerand staadioniringi 2000 meetri jooksus. Ajalugu ja kirikulugu mõõdame sajandites ning 20 sajandit Kristuse kirikut on arvestatav ja mõistusega hoomatav aeg. Iga sajand selles on eriline ja omanäoline. Aga ühe koguduse jaoks on sada aastat juba soliidne aeg, milles iga kümnend on oluline ja kordumatu. Pärnu metodisti kogudus sai Jumala poolt ellu kutsutud ja pühendunud usklike inimeste poolt asutatud 30. augustil 1921. Veerand sajandit on see kandnud Agape nime seoses uue ja päris oma kiriku ehitamise ja pühitsemisega 17. detsembril 1995.
Kuid mitte nimi metodisti ja koht Pärnu, isegi mitte lisanimi Agape, mille all oleme viimasel ajal tuntuks saanud, pole niivõrd olulised. Need on vajalikud, et eristuda koguduste maastikul ja et meid üles leitaks, sarnaselt aadressiga Männi 2, Pärnu. Esmatähtis on aga see, et me kuulume ühe väikse, kallihinnalise osana ülemaailmsesse kristlikku kirikusse, see et me oleme Jumalale kuuluv kogudus.
Kogudus koosneb inimestest, kes on kuulda võtnud Jeesuse Kristuse kutset teda järgida, kes on Taevase Isa poolt kutsutud pärima taevast Kuningriiki, keda Püha Vaim juhatab ja pühitseb.
Jumalale ei piisa, et inimlaps kulgeb ei-tea -kust ei-tea-kuhu, ilma elumõtte ja sihita. Vaid Ta hoolib igast inimesest, eriliselt ka neist, kes ei tunne veel Teda. Jumal kutsub neid oma „orbiidile“. Meie, kes oleme Jumala kutset kuulnud ja sellele vastanud, oleme juba tõmmatud Tema orbiidile ja tervitame neid paljusid, kes veel Jumala kutsele vastavad. Tahame ühise ja kasvava jumalalaste perena kulgeda Tema seatud trajektooril.
Apostel Paulus kõneles Ateena rahvale elavast Jumalast: „Tema küll ei ole kaugel ühestki meist, sest Tema sees meie elame ja liigume ja oleme“. Võime kujutleda Jumala kohalolu ja ligiolu lõputu tasapinnana, millele on joonestatud ring. Jumal on kõikjal sellel, aga eriti ringi keskpunktis, olles taevase ja maise olemise gravitatsioonikese. Oleme Agape kogudusena justkui Maa ümber Päikese tiirlemas sellel ringjoonel ja kohe-kohe alustamas uut sajandiringi. Ka koguduseliikmetena oleme tõmmatud sellele ringikujulisele orbiidile, mille keskmes on Jumal.
Palvetan ühes Paulusega, “et teie armastus üha enam ja enam kasvaks tunnetuses ja kõiksuguses kogemises olulise kindlaksmääramiseks, et te oleksite puhtad ja laitmatud Kristuse päevani“ (Fl 1:9-10).
Tõnu Kuusemaa
