Jürikuu, aprill on oma nime saanud püha Jüri (kreekapäraselt p Georgios, ladinapäraseltp Georgius) järgi. Püha Jüri oli varakristlik märter. IV sajandi algul, 23. aprillil aastal 303 päris ta märtrikrooni. Ta oli Kapadookias sündinud kreeka päritolu Rooma sõjaväe ohvitser (keiser Diocletianuseajal),kellest sai kristlane. Ta mõisteti surma, kuna ta keeldus lahti ütlemast oma kristlikust usust. Teda austatakse pühakuna nii Ida– kui Läänekristluses, kusjuures katoliiklaste seas on ta suurmärtrina üks 14-st pühast avitajast. Teda hinnatija armastati läbi sajandite olulise kaitsepühakuna. Legendaarse sõjaväelise pühakuna sai tema kohta hilisemal ajal jutustatud legendides temast lausavägevlohetapja ning nõnda on teda sageli ka kunstis kujutatud. Too legend on lihtrahva jaoks armsaks saanud, kuivõrd kujutab ühtlasi Jumala võitu kurjuse üle. Kristus ristipuul saavutas kindla võidu patu, surma ja kurjuse väe üle ning sellele võidule saame kõik toetuda. Kui rahvakalendri jürikuu juured on selgelt kirikukalendris, siis meile tuttavat maikuud nimetas vanarahvas lehekuuks, millise nime algupära on mõistetavalt loodusekalendris. Eriti mais me näeme kevadise looduse võimsat tärkamist- rohi võrsub maast ja puud lähevad lehte. Üha enam rõõmustab me silmi kevadlillede õitsemine ning peagi märkame viljapuude õitemerd. Mesilasedki on tööhoos ja usinad sipelgad liiguvad välejalgselt. Talv on möödas ja kevad näitab oma võimu. Lehekuu looduse haljendamine on rahvakalendri kuu nime parimaid seletajaid. Looduse- Jumalaloodu- uuenemine on otsekui sõnadeta jutlus meile. Sellele lisandub Pühakirja õpetus ja Kiriku kuulutus. Apostel Paulus kirjutab: „Niisiis, kui keegi on Kristuses, siis ta on uus loodu, vana on möödunud, vaata, uus on sündinud.“Surma võitnud Issand Kristus toob kevade igasse südamesse. Tänavu tähistab ristikogudus Jeesuse taevaminemise püha neljapäeval 29. mail. Ja Isa paremale käele ülendatud Kuningate Kuningas ütleb meilegi: „Vaata,ma teen kõik uueks!“
EST
ENG